Joulude puhad (estonii)

                                                              Mark Maslov 11 Bm

Jõulude pühad.

Jõulud-eestlaste armastatuim püha.

       Jõulud on lõhnavad pühad. Praeahjus lõhnavad verivorstid või sealiha-parematel aegadel mõlemad korraga. Lõhnavad hapukapsad ja piparkoogid. Jõulude põhilõhna annab aga see, mille kohta vanarahvas ütleb: ,,Tuleb kui saks, läheb kui sant”. Muidugi on see kuusk! Eriti ilusad on jõulukuused, mida ehivad lapsed. Täiskasvanud ei oska seda nii hästi teha. Kui tore on kuuseehteid karbist välja võtta! Me paneme kuuseokstele kuldmunad, hõbepähklid, hõbekarrad. Vanasti, kui minu ema veel väike oli, ehiti taludes jõulukuuski õunte, präänikute, kompvekkide ja pähklitega. Siis oli ehete

koristamine eriti lõbus.

       Jõulud on säravad pühad. Särab kuusk, säravad küünlad, säravad laste silmad.

       Jõulud on südamlikud pühad. Siis ei sobi tülitseda. Sõja ajal tehti jõulude ajaks vaherahu. Kui kodu on korras, küünlad põlevad ja jõulutoit on laual, siis tuleb südamesse rahu- ja õnnetunne. Raadios ja televiisoris kõlavad jõlulaulud. Neid kaasa lauldes tuleb iseäralik pühadetunne: tahaks ühtaegu nii naerda kui nutta.

       Minu ema käis talulapsena igal jõuluööl laudas loomadele leiba viimas. Pühadetoidud jäeti jõuluööks lauale. Arvati, et esivanemate vaimud tulevad sel ajal oma kodu vaatama.

       Jõulud on rahulikud ja vaiksed pühad. Enne jõule käiakse saunas. Kõik tööd tuleb varakult lõpetada. Käiakse kirikus. Külas ei käida, külalisi vastu ei võeta. Istutakse omaste keskel, lauldakse jõululaule, süüakse jõulutoitu, aetakse juttu.

       Jõulud on imekaunid pühad. Jõulude ajal on kõik üksteise vastu head ja südamlikud. Oleme meie ka!